kolmapäev, 24. aprill 2024

Veekraanide avamine Põhja-Tallinnas ja Tilgu.

 

 
 
Kui mina fotoka ja veepudeliga kohale jõudsin, oli üritus veel sättimisjärgus. Omamoodi vahva muidugi, et Suur Kevadine Lumesadu just eelmisele ööpäevale asttus, kuid ilm oli täna juba kohati päikselinegi. Siiski olin suurema osa ajast kinnastega, ikkagi poolenisti talv ja kinnitust sellele saab piltideltki.
Et olen joogivee teemat pidevalt jälginud ja ka igast küljest kommenteerinud, siis see üritus tõi mind vähemalt kodust välja. Muidu olekski vist aprilli kuu siin jäänud ainukese, kokkuvõtma teemana üles. Nüüd siis paar ülevaatlikku ja pikemat postitust veel.










 
Ei teadnudki varem, et Tallinna Vesi on lausa maskoti "omanik", küll aga lahendab see ühe olulise probleemi. Siingi sai kinnitust mulle teadaolev, et veekraanid, mille tekitamine või paigaldamine olevat üksjagu kulukas (seega peaks Tallinna Vesi leidma igas mõttes soodsamaid lahendusi), vajavad enda tõestamiseks ka kasutajaid. Aga kasutajate arvu kasvatamisega on üks suur probleem - kraanid on sagli tasemel mittemärgatavast nõrgaltmärgatavateni ja olen varemgi pakkunud lahendust. Näiteks suurt sinise veetilga moodi kujutuist kraani juures ja ka viitadel kasutatavana, mis näitaks ka eemalt ära suuna ja ehk ka kauguse lähima veekraanini. Ja ennäe, tuleb välja, et see TILK on juba olemas, vaja on vaid suured märgid ja viidad tellida ning paigaldada. Nii Nunne tänavale, kalaranna teele kui kõikjale mujale.
Muidugi on veekraanide tekitamine üksjagu kulukas ja nagu arvata oligi, tekitavad kulusid muudki asjad, nagu veeproovide testimine jm. Kui ühe kraani kohta võib seegi kulu olla sadu eurosid aastas, siis sellised kulud on küll ebanormaalsed. Veeanalüüsid tehakse Brasiilias või saab Tallinna Vesi neid ise teha?

Küll aga ei saanud ma selgust, kuhu jäid need 3-4 kraani, mis olid planeeritud Vana-Kalamaja tänavale? Ning miks Balti jaama paigaldatakse vaid 1 kraan? Mainiti küll, et Tallinn on vist euroopa riikidest esimesel kohal veekraanide arvult elanike arvu kohta. Ei tahaks seda uskuda küll, aga kui nii, siis on see väikest kiitust väärt küll. Väikest sp, et tegelikult peaks alla 100 kraani asemel olema Tallinnas minimaalselt 1000 kraani, alates linnavalitsuse majade jt asutuste seinast kuni rongipeatusteni välja. Selle numbrini aga ei jõuta tänavu ega ka järgmisel aastal, kohe kindlasti mitte. Seda enam, et tähtsale üritusele tulid vähesed, autodega, keegi ei tulnud kastirattaga ja ammugi polnud kohal rohesegast kliimaministrit! Samas see viimane on üsna loomulik, sest pole vist rohelusest kaugemat reformierakondlast kui kliimaminister! Äsjase kirjatükiga ERR-is näitas ta selle selgelt ära, mõnitades teistsugust arvamusmaailma. Aga see selleks.



 
Veekraanide tekitamist meil on toetanud Norra ja sealne suursaadik oli ka kohal, lugedes pea puhtas eesti keeles ette ka omapoolse pöördumise. Tänud abi eest!


 
Tallinna Vesi - jõudu teile selles töös ja igal juhul tänud juba tehtu eest! Loodan ka, et kiirkorras võetakse veekraanide märgatavaks muutmine päevakorda ja juba mõne nädala pärast on kõikide kraanide juures suur Tilgu, nagu ka vajalikes kohtades samalaadne suunaviit lähialal.



 
Üritusel polnud näha kohalikke, rohelisi jt, küll aga oli lasteaiarühmale tegu lõbusa ja tegusa päevaga! Sellised asjad jäävad kindlasti pikaks ajaks meelde ja küllap saadakse nii, tilkhaaval tarkust ja teadmisi tilgutades keskkonnateadlikemaks inimesteks. Tänaste täiskasvanutega võrreldes.




 
Muidugi võinuks ehk isegi külakosti kõrvale lauale tuua morsiklaasid naturaalsest mahlast ja otse kraanist lastava veega tehtuna? Iga isiklik kogemus jääb veelgi paremini lastele meelde ja lõbus olnuks see tegevus ju pealekauba.


 
 
Ja erinevaid tegevusi pakutigi lastele rohkem, vee teekonna selgitustest seebimullide tagaajamiseni, rääkimata (vist) tuumatehase propagandast. Nali naljaks, aga ühe tegevusi läbiviija riietuse seljal olevast märgist võinuks nii mõelda küll. Igal juhul oli lastel lusti laialt!

 
Ja üks pakike topsi ning kuum vesi peale, seda võimalust ka kasutasin, pruuni suhkruga. Kuigi korraks vilksas peast läbi, et miks ei võinuks taaskord olla tegu nt meie omamaiste kummeli- jt tee pakikestega? See pole ju keeruline ja lisaks on iga selline väike liigutus ka omamaist ettevõtlust toetav ning loodusande propageeriv?




 
Tilgu valvsa silma all räägitigi lastele siis ka joogiveest. Natuke. Täpsemini ehk siis piisavalt, sest ikka tasa ja targu teadmisi andes need paremini meelde jäävadki.

 
Tilgu sai ka palju sooje kallistusi, kuigi külma pärast ta vist küll ei pidanud muretsema!














 
Tore oli! Loodan väga, et see on samm paremuse poole ja tänavu ka uus linnavalitsus reaalrohelust oluliseks peab ning suurendab lisanduvate veekraanide arvu vähemalt 100-ni!



 Vana-Kalamaja tänaval ma siiski 3-4 veekraani endiselt ei leidnud ja seegi ainuke kadunud kui tina tuhka! Ahjaa, tulevikus pidavat iga tänava renoveerimise juurde kuuluma võimalusel ka veekraanide teke. Näiteks Lastekodu tänava puhul bussijaama ja turule. Aga mõlema kanti peaks lähipiirkonnas samuti pigem 3-4 kraani loodama. Nagu ka kõikidel turgudel hoone sees oleks see loomulik. Kui ka Balti jaama plaanitakse 1 kraan, siis miks mitte üks kraan ka Elroni ooteruumi alale?

Kalamaja kevad

 

 
Nõndaviisi. Vähemalt üks pikem kolamine aprillikuus tekkis plaanidesse. Tänu joogiveekraanide hooaja avamise üritusele. Kevad kui selline muidugi vahva, korraliku lumega samal ajal. RoheTallinna vaates muidugi kohe avapildil eelistaksin väikseid lambikesi aedadel/majadel. Aga mineku ajal pidin siiski jälgima seda, et ootamatult "siuhti" ei käiks...
 

 
Ilm oli selline keskmine ja vahepeal ilmus päikestki, igatahes torkasid mitmed vaated silma. Ja kaugel pole aeg, kui puud-põõsadki rohetama löövad, vaid natuke kannatust veel.


 
Mitmetel Kalamaja majadel on ilustusi, aegade hämarusest tänapäevani. Seda märgata saab aga eriti siis, kui avastad mõne uue (kole)maja, kus kõik on iseloomutu ja sile. Mis on ilusam?

 
Ilu aga lisab see, kui mõni varem lagunenud fassaad on uue kuue saanud.


 
Kolepostide kiiret kadu ootaks aga küll.



 
Aga olgu või ootamatu lumi, päike toob ikka sära välja!


 
Mõnda detaili vist uuesti tekitada on väga keeruline? Igatahes on nii väikesed asjad nagu ukse kohal olevad varikatusedki väga märgatavad detailid. Üks vahel uhkem kui teine, eriti kui veel ka uksed renoveeritud.

 
Kõnniteed aga nagu ikka, nii ja naa. Kuskil on tubli kojamees või majas mõni tubli mees või naine, teisal aga majas on ... Või õigem öelda, et majas pole .... Igatahes võib eeldada, et need, kes ise midagi ei tee, süüdistavad ainult linnavalitsust!
Ahjaa, uus linnavalitsus plaanivat vist ikkagi kõnniteede hoolduse enda kätte võtta? Uued Uudised igatahes juba ilgub uue linnavalitsuse tegijate kallal, aga oleks neil endil siis vähemalt ette näidata, et nad ise midagigi ära teinud või vähemalt ideenagi mingid head mõtted lauda löönud?




 
Siin aga käisid ettevalmistused kevadhooaja avamiseks, sellest aga juba järgmises postituses. Muide, kui Regio atlase otsingumootorisse kirjutada Kalamaja Kalmistupark ja klikata, siis suunab see hoopis Musumäe purskkaevu juurde... Kalamajalased muidugi teavad aga isegi, kus on mõnusad pargid ja rohealad.


 
Kuniks aega, tegin aga mõned kevadised võtted ümbritsevast.










 
Lahtiste uste päevad?

 


 
Väga hea aga näha kohviautomaati!






 
Ja veed vulisevad!


 
Siin aga tegingi pildi ühest uuest, omamoodi kenast majast, aga siiski on see kõle. Ehk aitaks teist värvi aknaraamistus nagu järgmisel pildilgi näha. Oleks ju ka miljöösse veidi paremini sobiv? Rääkimata trepikoja välisviimistlusest telliskiviga vm moel. Uks aga ei anna üldse Kalamaja majade uhkete renoveeritud ustega võrrelda ning pole ka stiilset varikatust selle kohal!  Maitse asi muidugi, aga miljöö jääb miljööks. Ja arhitektide tase lahjaks.



 
Vana-Kalamaja tänaval aga oli inimestel igatahes lust jalutada!




 
Kevad aga taevasse ei jää! Eriti kui kevadekuulutajaid rohkem kui korra näha!